Saksamaa ei tulnud jalgpalli maailmameistriks ja ülespuhutud vale on ka jutt, et Saksamaa on maailma ekspordits¡empion. Kaubaekspordi poolest on Saksamaa maailmas tõesti esimene, ent koguekspordi arvestuses (kaupadele teenuseid lisades) mitte.
Ent vähemalt ühel alal – turismis – on Saksamaa vaieldamatu maailmameister. 2005. aastal ostsid sakslased välismaalt turismiteenuseid 73,2 miljardi dollari eest, jättes teiseks kolm ja pool korda suurema rahvaarvuga USA, mille elanikud kulutasid välisturismile 69,2 miljardit dollarit. Seda hoolimata Saksa viletsast majanduskasvust ja suurest tööpuudusest. Ühegi teise arenenud riigi rahvastik ei kahane nii kiiresti kui Saksa oma, üheski teises pole nii vähe lapsi. Aga sakslased ei investeeri enam tulevikku, nad on ametis tänase päeva nautimisega. Saksa luksuslaevad künnavad väsimatult maailma meresid, Lufthansa lendab ühest rekordaastast teise ja saksa keel jõuab maakera viimastessegi paradiisidesse.
Võib-olla on asi selles, et sakslaste sissetulekud on vaatamata viimase aja kehvadele majandusoludele endiselt suhteliselt kõrged? Vaieldav, sest Euroopas kuulub Saksamaa keskmise tulutasemega maade hulka. Mitte ainult britid ja prantslased pole Saksamaast SKP-lt elaniku kohta mööda läinud, vaid ka iirlased, austerlased ja hollandlased.
Teine põhjus võib olla sakslaste pikk puhkus. Umbes kuue puhkusenädalaga aastas jääb Saksamaa küll alla Rootsile, Hol Hollandile ja Taanile, kuid on selle näitajaga siiski üle Lääne-Euroopa keskmisest – heldem kui näiteks Prantsusmaa ja Suurbritannia, kus keskmine puhkuse pikkus on viie nädala ringis.
Tulude jaotus on kolmas põhjus. Kui inimeste keskmine tulu ei ole rahvusvahelises võrdluses silmatorkavalt kõrge, siis nende inimeste, kes saavad kasu kasutada pikka puhkust, sissetulekud on küll. Peaaegu kusagil maailmas ei ela pensionärid nii hästi kui Saksamaal. Ka töötud, kellel on aega laialt käes, ei kurda rahapuuduse üle. Tudengid, kellel on aastas viis kuud vaheaega, saavad üldjuhul loota kopsakatele toetustele. Tervelt 41% Saksamaa täiskasvanud elanikkonnast saab riigilt mingeid rahalisi toetusi. Hotellitööstus Euroopa lõunaserval, Tenerifelt Rhodoseni, poleks oma praegust nägu ilma Saksa sotsiaalkindlustuse rahata.
Ent miks puhkavad sakslased kodumaa asemel välismaal? Just need, kes sotsiaaltoetustest vaevu puhkust saavad lubada, on agarad välismaal puhkajad.
Põhjuseks võib olla ilm, mis mujal on tavaliselt parem kui Saksamaal. Kuid kliimasoojenenemise tõttu muutuvad ka Saksa suved atraktiivsemaks. Viimane suvi oli kindlasti küllalt soe.
Tähtsam põhjus on Saksa palgastruktuur. Turistid ostavad teenuseid ning nende teenuste hind sõltub otseselt palkadest ja maksudest. Saksamaal on rahvusvahelises võrdluses väga ühetasane palgatase – lihtsate teenuste palgakulu on äärmiselt kõrge. See on hävitanud kodumaise nõudluse sääraste teenuste järele.
Riigi sotsiaaltoetused on tõstnud masside ostujõudu, kuid samal ajal on need muutnud lihtsad teenused kallimaks ja suunanud nõudluse turismiteenuste järgi teistesse riikidesse. See ongi põhjus, miks sakslased on turismi maailmameistrid.
Lihtsate tööde eest makstava palga tõus on ka põhjus, miks Saksa puhkusepiirkondade klientuur on muutunud. Massiturism on Saksamaalt kadunud, kuid kõrgemate sissetulekutega inimesed jätkavad kõrgekvaliteediliste Saksa tursimiteenuste kasutamist. Vanasti said vaid rikkad inimesed lubada endale puhkust Mallorcal ja vaesemad läksid – kui üldse – Põhjamere äärde või Alpidesse. Praegu on lugu vastupidine – rikkad õhtustavad Norderneys või Garmischis, massid peavad lendama Mallorcale.